Eesti Energia võlakirjade edu selgub tulevikus

Eesti Energia tegi pooleteise nädala eest Londoni börsil võlakirjaemissiooni mahus 500 miljoni eurot, millega osteti tagasi ennetähtaegselt juba emiteeritud võlakirju. Eesti Energia vahetas kallima kuluga võlakirja odavama kuluga võlakirja vastu, kuid kandis 64 miljonit eurot kahju arvestusega see tulevikus tagasi teenida.

Nii näiteks sai Eesti Energia teha uue 8aastase võlakirja vaid 2,384% intressikuluga, mis on ligi kaks korda madalam kui vanade võlakirjade intress, selgitas Eesti Energia finantsjuht Andri Avila, miks emiteeriti uusi võlakirju ja osteti vanu tagasi. 

„Raamatupidamislikult amortiseeritakse võlakirjade tagasiostusumma ja nominaalväärtuse vahe, mis on 64 miljonit eurot, finantskulusse üle uue võlakirja eluea. Seega mingit suurt ühekordset mõju tehingul kasumile pole,“ väitis Avila. Tema sõnul on rahavooliselt võlakirjade refinantseerimisel positiivne mõju, kuna 4,25% ja 4,5% kupongiga võlakirjad asendati 2,384% kupongi vastu. „Näiteks 2016. aastal on Eesti Energia poolt makstav intress seetõttu umbes 7 mln euro võrra väiksem,“ märkis Avila.

LHV analüütik Joonas Joost rääkis, et kui on tekkinud 64 miljonit eurot kahju, mis amortiseeritakse uute võlakirjade eluaja jooksul, mis on kaheksa aastat, siis teeb see 8 miljonit eurot aastas. Kui Eesti Energia makstav intress on madalamate määrade tõttu 7 miljonit eurot aastas väiksema kuluga, siis sellise lineaarse arvutuse järgi on miinus Joosti sõnul miljon eurot aastas.

„Kas see oli nüüd edukas liigutus või mitte, saame öelda 2018. a ja 2020. a, kui on juba selgunud, millised on võlakirjade intressimäärad. Siis on tagantjärele tark öelda, kas ennetati õigesti või mitte. Seda ei oska praegu mina küll öelda,“ lausus Joost.

Avila: võlakirjaostuga vähendame riski

Eesti Energia ostis hiljutise refinantseerimisprotsessi käigus tagasi oma 2018. aasta ja 2020. aasta tähtajaga võlakirju, vastavalt nominaalväärtuses 248 miljoni euro ja 193,7 miljoni euro eest, kokku 441,7 miljonit eurot. Tagasi ostetud võlakirjade kogus moodustab umbes 63% kogu 2018. a ja 2020. a võlakirjade mahust. Ettevõtte finantsjuhi Andri Avila sõnul tehti seda eesmärgiga ennetada võlakirjade lunastustähtaegade saabumisega seotud riske. "Samuti soovisime ära kasutada tänast ajaloolises kontekstis madalat raha hinda," märkis ta.

Võlakirjade tagasiostuhind oli kokku 506 mln eurot, millest 500 mln eurot kaetakse uuest emissioonist laekunud vahenditest ning ülejäänud 6 mln eurot Eesti Energia muudest rahalistest vahenditest. 

Võlakirjade tagasiostuhind ja nominaalväärtus erinevad Avila teatel seetõttu, et võlakirjad olid emiteeritud fikseeritud intressimääraga, mis väljendas investorite tuluootusi emissiooni hetkel (2018. a võlakirjad 4,25% ja 2020. a võlakirjad 4,5%). Teisisõnu Eesti Energia kohustus tasuma sõltumata intressikeskkonna muutustest intressi võlakirjadelt 4,25% ja 4,5% nominaalväärtusest.

"Seda võiks võrrelda kodulaenu intressi fikseerimisega, mis kaitseb laenuvõtjat ootamatu intressitõusu eest ja võimaldab pikaajaliselt finantse planeerida. Teisalt aga ei saa laenuvõtja siis ka võitu langevatest intressidest, juhul kui see peaks juhtuma," selgitas Avila. 

Hind kujuneb tuluootuste põhjal

Võlakirjade turuhind kujuneb investorite vahelistes tehingutes selle põhjal, kuidas muutuvad investorite tuluootused nii baasintressidele kui ka konkreetselt Eesti Energiale. Kuna intressimäärad on langenud võrreldes 2018. a ja 2020. a võlakirjade emissiooni ajaga, on Eesti Energia võlakirjade turuhind praegu kõrgem kui võlakirja nominaal.

Madalam tuluootus tähendab kõrgemat võlakirjahinda ja vastupidi, ütles Avila. "Näiteks, kui võlakirjalt maksab emitent 4,5% intressi aastas, kuid investori tuluootus on vaid 2%, siis on investor valmis maksma võlakirja eest rohkem kui 100% nominaalväärtust. Eesti Energia ostiski võlakirjad vastavalt turuolukorrale tagasi nominaalväärtusest kõrgema hinnaga," rääkis ta.

Nominaalväärtuse ja tagasiostuväärtuse erinevust ei saa Avila sõnul käsitleda kahjuna, vaid see väljendab lihtsalt Eesti Energia võlakirjade tuluootuse langemist võrreldes vanade emissioonide tegemise ajaga, mis on ettevõttele tulevikus hoopis kasulik. "Nii näiteks sai Eesti Energia teha uue 8aastase võlakirja täna vaid 2,384% intressikuluga. See on ligi kaks korda madalam, kui vanade võlakirjade intress. Vanad emissioonid tehti emissiooni hetkel kehtinud turutingimustel, kui valitsesid kõrgemad intressid," märkis Avila.

Kui Eesti Energia soovib täna vanad võlakirjad tagasi osta, tuleb Avila selgitusel maksta investoritele tänase tuluootuse ja tollal lubatud kõrgema kupongi erinevus, mida Eesti Energia on niikuinii kohustatud võlakirjade tähtajani investoritele maksma. Seda seetõttu, et kui Eesti Energia võlakirjad tagasi ostab, siis ta vabaneb tagasiostetud võlakirjadelt kõrgema kupongi maksmisest ja investoritel jääks see kõrgem kupong muidu saamata.